Minu isa armastus
Lugege Efesose 6:1-4
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal sulle annab. (2. Moosese 20:12)
Kui ma olin 16-aastane, räägiti mulle esimest korda, et mu vanaisa oli enne minu sündi ühe aasta vaimuhaiglas viibinud. Vanaisa oli mulle alati veidi kummaline tundunud, aga ma ei mõelnud kunagi, et ta on vaimuhaige.
Kui ma küsisin isalt, miks ta seda mulle varem ei rääkinud, ilmutas ta vastus mulle midagi tähtsat armastuse kohta. Ta tunnistas, et ta isa oli vaimuhaige ja haigus oli põhjustanud palju valu. Aga ta ei olnud mulle haigusest rääkinud. Ta ei tahtnud, et ma vanaisa hukka mõistaksin või teda kardaksin. Ta tahtis, et ma armastaksin tema isa kui vanaisa, nagu tema oli teda oma isana armastanud.
Neljas käsk käsib meid oma isa ja ema austada ning sellele järgneb tõotus: “Et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal sulle annab.” Kakskümmend viis aastat on möödunud ajast, kui ma sain oma vanaisa haigusest teada ning ma olen pidanud seda hetke elavana kui testamenti sellele, mida tähendab oma vanemat armastada ja austada. Ma nägin oma isas testamenti Jumala armastusele, kes meie olukordadest, haigustest või kunagistest apostlite tegudest hoolimata meid armastab.
Kui ma küsisin isalt, miks ta seda mulle varem ei rääkinud, ilmutas ta vastus mulle midagi tähtsat armastuse kohta. Ta tunnistas, et ta isa oli vaimuhaige ja haigus oli põhjustanud palju valu. Aga ta ei olnud mulle haigusest rääkinud. Ta ei tahtnud, et ma vanaisa hukka mõistaksin või teda kardaksin. Ta tahtis, et ma armastaksin tema isa kui vanaisa, nagu tema oli teda oma isana armastanud.
Neljas käsk käsib meid oma isa ja ema austada ning sellele järgneb tõotus: “Et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Issand, su Jumal sulle annab.” Kakskümmend viis aastat on möödunud ajast, kui ma sain oma vanaisa haigusest teada ning ma olen pidanud seda hetke elavana kui testamenti sellele, mida tähendab oma vanemat armastada ja austada. Ma nägin oma isas testamenti Jumala armastusele, kes meie olukordadest, haigustest või kunagistest apostlite tegudest hoolimata meid armastab.
Matthew L. Reger (Ohio)