Lepitusamet
Lugege 2. Korintose 5:11-21
Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud... See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti. (2. Korintose 5:17-18)
Enamiku 1990. aastaid oli Belfast hirmuäratav koht. Me elasime iganädalaste pommitamiste, tulistamiste ja pidevate ohtude keskel. Mu lapsed kasvasid sisuliselt üles sõjapiirkonnas. Inimesed kartsid rääkida. Siis liitusin ma denominatsioonide vahelise rühmaga ja kuulsin Pauluse sõnumit: “Kõik on saanud uueks!” Meid ümbritseva pinge ja kahtluse keskel olid need rõõmusõnad. Ja koos Kristuse osadusega tuleb ülesanne: “lepitusamet”.
Meie missiooni osana külastasin ma vaikselt nii katoliku kui protestantlikke kirikuid. Puutusin kokku erinevate inimestega, kellel olid erinevad religioossed ja poliitilised eesmärkid. See tundus väike teenimine võrreldes nendega, kes korraldasid tähtsaid rahuläbirääkimisi ja tegid murrangulisi avalikke avaldusi.
Hiljem juhtis kogu Põhja-Iirimaa kirikutegelasi ja poliitikuid üks ja sama rahulootus. Briti, Iirimaa ja Ameerika valitsuste kannatlik pühendumine hoidis selle lootuse elavana. Paljud inimesed kirikutes ja väljaspool tegid tihedat koostööd. Kui me vaatame oma lootuses Jumala poole, siis saabub rahu.
Meie missiooni osana külastasin ma vaikselt nii katoliku kui protestantlikke kirikuid. Puutusin kokku erinevate inimestega, kellel olid erinevad religioossed ja poliitilised eesmärkid. See tundus väike teenimine võrreldes nendega, kes korraldasid tähtsaid rahuläbirääkimisi ja tegid murrangulisi avalikke avaldusi.
Hiljem juhtis kogu Põhja-Iirimaa kirikutegelasi ja poliitikuid üks ja sama rahulootus. Briti, Iirimaa ja Ameerika valitsuste kannatlik pühendumine hoidis selle lootuse elavana. Paljud inimesed kirikutes ja väljaspool tegid tihedat koostööd. Kui me vaatame oma lootuses Jumala poole, siis saabub rahu.
Mary Taylor (Ühendkuningriik, Põhja-Iirimaa)