Vangipõlvest tagasitulek
Lugege Jeremija 29:1-14
Sest Issand ütleb nõnda: Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat saab täis, kannan ma hoolt teie eest ja teen oma hea sõna teie kohta tõeks ja toon teid tagasi siia paika. (Jeremija 29:10)
Suure osa oma usuelust olen ma kuulnud tsiteeritavat Jeremija 29:11: “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.” Need sõnad on mind lohutanud, aga ma ei ole tõeliselt mõelnud kontekstile, milles neid lausuti. See oli Jumala taaskinnitus Paabeli vangipõlves olijaile.
Inimeste ebalojaalsuse tõttu viidi nad Paabelisse, kuhu nad jäid aastakümneteks. Siis tõi Jumal nad tagasi Tõotatud maale.
Konteksti tundmine teeb selle salmi mulle isegi tähendusrikkamaks. Kui ma teen pattu, võib tagajärjeks olla karistus. Või mind “saadetakse välja” Jumalaga osaduse mugavusest. Aga ma tunnen Jumala ustavust ja tean, et kui ma tunnistan oma isemeelsust ja naasen Jumala juurde, toob ta mind nagu Iisraeli lapsedki pagendusest välja.
Inimeste ebalojaalsuse tõttu viidi nad Paabelisse, kuhu nad jäid aastakümneteks. Siis tõi Jumal nad tagasi Tõotatud maale.
Konteksti tundmine teeb selle salmi mulle isegi tähendusrikkamaks. Kui ma teen pattu, võib tagajärjeks olla karistus. Või mind “saadetakse välja” Jumalaga osaduse mugavusest. Aga ma tunnen Jumala ustavust ja tean, et kui ma tunnistan oma isemeelsust ja naasen Jumala juurde, toob ta mind nagu Iisraeli lapsedki pagendusest välja.
K. Jackson Peevy (Alabama)