Valatud välja, valatud sisse
Lugege 1. Saamueli 1:1-18
Lootke tema peale igal ajal, rahvas; valage välja oma südamed tema ette: Jumal on meile pelgupaigaks. (Laul 62:9)
Hanna tuli templisse ning valas oma viletsuse ja mured Issanda ette. Tal ei olnud lapsi, aga ta abikaasa teisel naisel olid lapsed ning too ei lasknud Hannat seda kunagi unustada. Kui innukalt valas Hanna oma mured Jumala ette? Teda jälgides arvas preester Eeli, et naine on purjus, ja noomis teda. Hanna ütles, et ta ei ole joonud ja preester käskis tal rahus minna.
Kui me avame nagu Hanna oma südame Jumalale, siis saame kõik, mis on meie sees varjul, välja valada. Kui me sellel kõigel minna laseme, vaigistab Püha Vaim meid, aidates meid puhata Jumalas, meie tõelises pelgupaigas. Me leiame lootust. “Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud” (Rooma 5:5).
Kui me valame oma viletsuse, katsumused ja hirmu Jumala ette, mässitakse meid armusse. Jumal valab me südamesse armastuse ja toob meile tervenemise.
Kui me avame nagu Hanna oma südame Jumalale, siis saame kõik, mis on meie sees varjul, välja valada. Kui me sellel kõigel minna laseme, vaigistab Püha Vaim meid, aidates meid puhata Jumalas, meie tõelises pelgupaigas. Me leiame lootust. “Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud” (Rooma 5:5).
Kui me valame oma viletsuse, katsumused ja hirmu Jumala ette, mässitakse meid armusse. Jumal valab me südamesse armastuse ja toob meile tervenemise.
John Eyberg (Oklahoma)