Usu jalajäljed

Lugege Heebrea 12:1-2

Jeesus ütles talle: “Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.”

Johannese 14:6
Juba kaua aega on meie provints kannatanud Puyehue vulkaanist purskuva vulkaanilise tuha käes. Me näeme tuhka eelkõige tumedatel katusetippudel ja muudel tumedatel pindadel, kaasa arvatud meie kiriku sissepääsu juurde viival kaldteel. Ühel päeval, kui ma kaldteele astusin, nägin ma jalajälgi, mis kuulusid enne mind kirikusse tulnutele. See pani mind meenutama neid, kes olid enne mind sellel suurel usuteel kõndinud. Lisaks oma ustavale tunnistusele jätsid nad käegakatsutavad “jäljed”, näiteks kirikuhooned ja koolimajad, kirikukoorid ja palju muid usutegusid, mis on pühendatud meie elule Kristuse jüngritena.

Ma olen tänulik usupioneeridele, kes rajasid teed minu usu kujunemisele. Just nii, nagu nemad kõndisid mööda Jumala rajatud teed, pean minagi jätkama oma teekonda ja jätma endast usujäljed.

Palve

Kallis Issand, aita meid ära tunda ustavate jalajäljed, kes tulid meie ees, et saaksime nende eeskuju järgida. Aamen.

Päeva mõtisklus

Teiste jalajäljed saavad meid usuteel juhtida.

Palve tulipunkt

Need, kes on mind mu teekonnal juhtinud.

Heebrea 12:1-2
Jumala kasvatuse eesmärgist

1Seepärast ka meie, kelle ümber on nii suur pilv tunnistajaid,
pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu!
2Vaadakem üles Jeesusele, usu alustajale ja täidesaatjale, kes
häbist hoolimata kannatas risti temale seatud rõõmu
asemel ja on nüüd istunud Jumala trooni paremale käele.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.