Öelge neile, et Jumal armastab neid
Lugege 2. Korintose 5:16-21
See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. (2. Korintose 5:19)
1980. aastatel kohtus rühm kuulsaid rahvuslastest afrikaane piiskop Desmond Tutuga. Kohtumine pidi tutvustama noortele aafriklastest juhtidele seda, mida tollal nimetati “võitluseks”. Osavõtjad kuulsid oma kaasmaalaste elulugusid ja seisukohti ning viibisid eeslinnade elanike juures. Rühma liikmed nägid apartheidi laastavat mõju tavaliste mustade elule. Nad avastasid samuti – ja paljudele jättis see sügavaima mulje, et hoolimata noorte afrikaanide osast apartheidi säilitamisel ei kandnud inimesed, kellega nad kohtusid, nende vastu isiklikku vaenu. Vastupidi, nad tervitasid neid külalislahkelt, heldelt ja andestavalt.
Piiskop Tutu ütles neile: “Palun minge ja öelge oma rahvale, et Jumal armastab neid, et nad on Jumala silmis äärmiselt väärtuslikud ja tähtsad ning nad ei tohiks seda kunagi unustada ... Kui nad seda avastavad ja mõistavad, siis on neil ka usku ja julgust vaadata samal viisil teisi inimesi.”
See sõnum ei jätnud ainuüksi sügavat muljet, see muutis elusid, aidates inimesi näha neile Jumala poolt antud väärtust ja seda teistes hinnata. Osavõtjad omandasid uue arusaama neist, keda nad olid vaadanud kui ohtlikke vaenlasi ning nimetanud “kommunistideks” ja “terroristideks”.
Piiskop Tutu ütles neile: “Palun minge ja öelge oma rahvale, et Jumal armastab neid, et nad on Jumala silmis äärmiselt väärtuslikud ja tähtsad ning nad ei tohiks seda kunagi unustada ... Kui nad seda avastavad ja mõistavad, siis on neil ka usku ja julgust vaadata samal viisil teisi inimesi.”
See sõnum ei jätnud ainuüksi sügavat muljet, see muutis elusid, aidates inimesi näha neile Jumala poolt antud väärtust ja seda teistes hinnata. Osavõtjad omandasid uue arusaama neist, keda nad olid vaadanud kui ohtlikke vaenlasi ning nimetanud “kommunistideks” ja “terroristideks”.
Carel Anthonissen (Lõuna-Aafrika, Lääne-Kapimaa)