Ebaõnn või võimalus?
Lugege 2. Korintose 1:3-7
Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat: ma olen sind proovinud viletsuse ahjus. (Jesaja 48:10)
Eelmisel kuul sain ma mitu kurba sõnumit. Mu vanaisa suri, jättes maha vanaema, kellega ta oli olnud üle seitsmekümne aasta abielus. Mu vend ja ta naine, kellel on neli last, hakkavad lahutama. Minu kolledžiealised tütred võivad sel suvel mitte koju tulla. Ma olen tundnud, et iga kaotus põhjustab veel rohkem muret ja meeleheidet.
Siis pööras piiblitunnis keegi mu tähelepanu salmile, mida ma olin lugenud, aga sellele mitte mõelnud: “Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat; ma olen sind proovinud viletsuse ahjus” (Jesaja 48:1). Mõnele ei tarvitse mu viletsus tunduda kuigi raske. Ma ei ole kaotanud oma abikaasat ega temast lahutanud. Mu tütred astuvad vajalikku sammu iseseisva täis-kasvanuna elamise suunas.
Ent miski mu elus ei ole mulle kerge; mu kurvastus on tõeline, lausa äärmuslik. Mõte sellest, mida Jumal saab mulle sel ajal õpetada, julgustas mind. Mul on lisaks kurbusele millelegi muule keskenduda. Kuidas saaksid teised inimesed aidata mind paremini mõista? Kui Jumal mind neil päevil edasi viib, saan ma õppida midagi Jumala olemusest ja ustavusest.
Siis pööras piiblitunnis keegi mu tähelepanu salmile, mida ma olin lugenud, aga sellele mitte mõelnud: “Vaata, ma olen sind sulatanud, ometi mitte kui hõbedat; ma olen sind proovinud viletsuse ahjus” (Jesaja 48:1). Mõnele ei tarvitse mu viletsus tunduda kuigi raske. Ma ei ole kaotanud oma abikaasat ega temast lahutanud. Mu tütred astuvad vajalikku sammu iseseisva täis-kasvanuna elamise suunas.
Ent miski mu elus ei ole mulle kerge; mu kurvastus on tõeline, lausa äärmuslik. Mõte sellest, mida Jumal saab mulle sel ajal õpetada, julgustas mind. Mul on lisaks kurbusele millelegi muule keskenduda. Kuidas saaksid teised inimesed aidata mind paremini mõista? Kui Jumal mind neil päevil edasi viib, saan ma õppida midagi Jumala olemusest ja ustavusest.
Jennifer Aaron (Washington)