Patt ja puupraht

Hiljuti kogesime oma kodupiirkonnas orkaani toimet. Tugevad tuuled pekslesid läbi puude, jättes meie õue murdunud puuharud, oksad ja lehed. Ma kõndisin mitu tundi ringi, tormi-kahjustusi üles korjates ja maantee äärde kuhjates. Mitu korda pärast seda, kui ma olin mõelnud, et olen osa aiast puhtaks teinud, kõndisin ma taas sinna tagasi, et leida uusi oksi ja männiokkaid.

Mulle tuli pähe mõte, et patt meie elus on sageli nagu puupraht meie õues. Raske on näha ennast sellisena, nagu me oleme. Mõnikord me vaatame, aga ei näe või ei taha näha, mis seal on. Me vajame värsket väljavaadet. Oma elu uurimise protsess aitab meid üles korjata patu, mis on jäänud kahe silma vahele.

Rõõmusõnum on see, et Jumal aitab meid vaadata oma ellu uute silmade ja avatud südamega. Kui me kogume oma patud, vead ja ebaõnnestumised, puhastab Jumal me elu. Ja nagu linnameeskond, kes kogus ustavalt kõik, mis oli tee äärde jäetud, võtab Jumal meilt igaveseks meie patud.