Jumala armastuse heldus
Lugege 1. Korintose 13
Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma. (1. Moosese 2:15)
Sel kevadel istutasin ma maguskartuleid. Igal pool aias kasvasid rohelised ja punased väädid. Ma lõikasin neid kaks korda tagasi. Sellegipoolest need muudkui kasvasid ja kasvasid. Kuumadel suvehommikutel kastsin ma iga päev aeda. Siis uhtus vesi ühel sügispäeval pinnase minema ja ma leidsin kuldpunase kartuli. See oli tõeline rõõm! Ma tõin labida ja kaevasin kogu rea üles. Väikeselt maalapilt sain ma peaaegu viis kilo kartuleid. Need kartulid olid mu perele, sõpradele ja naabritele maitsvaks küpsetatud toiduks.
Mitu nädalat hiljem kaevasin ma veel ühe rea üles ja avastasin taas maguskartuleid! Väädid olid ajanud juuri, mis andsid kogu aias kartuleid. Kartulid kasvasid melonkõrvitsate, tomatite ja baklažaanide all. Jumala küllus on hämmastav. Kui me hoolitseme Jumala andide eest ja laseme neil kasvada, annavad need rohkem, kui me suudame iial ette kujutada.
Aed on üks näide sellest, kuidas me käime usus, loodame ja armastame. Me istutame ususeemneid, hoolitseme aia eest lootuses ja jagame vilju armastusega. Siis paljundab Jumal seda kõigi jaoks, kes seda saavad.
Mitu nädalat hiljem kaevasin ma veel ühe rea üles ja avastasin taas maguskartuleid! Väädid olid ajanud juuri, mis andsid kogu aias kartuleid. Kartulid kasvasid melonkõrvitsate, tomatite ja baklažaanide all. Jumala küllus on hämmastav. Kui me hoolitseme Jumala andide eest ja laseme neil kasvada, annavad need rohkem, kui me suudame iial ette kujutada.
Aed on üks näide sellest, kuidas me käime usus, loodame ja armastame. Me istutame ususeemneid, hoolitseme aia eest lootuses ja jagame vilju armastusega. Siis paljundab Jumal seda kõigi jaoks, kes seda saavad.
Suzanne Dixson Thomas (Georgia)