Käesolev hetk

Möödunud sügisel olin ma Aafrikas ja omandasin ajast täiesti uue arusaama. Ühel päeval oodati meid kahte kirikusse üritustele. Kui me jõudsime esimesse kirikusse, küsisin ma oma võõrustajalt: “Millal me peame lahkuma, et jõuda õigeks ajaks teisele kohtumisele?” Ta vastas: “Me lahkume siis, kui oleme valmis! Me peame praegu pöörama kogu oma tähelepanu siin-olijatele ja me ei suuda seda teha, kui juba mõtleme sellele, kuhu me järgmiseks läheme.”

Võõrustaja vastuse üle mõtisklenud, adusin ma, kui raske on elada olevikus. Mulle meeldib mõtiskleda minevikust või unistada tulevikust, aga olevik võib liiga kergesti tähele panemata jääda. Tänane kirjakoht Estri raamatust räägib antud hetkes elamisest. Ester sai aru, et minevikku selja taha jättes ja tulevikku kartmata saab ta anda ennast täielikult praegusele hetkele ja nendele inimestele, kes teda sel konkreetsel hetkel vajavad.