Kodu Kristuses
Lugege Efesose 2:11-22
Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed. (Efesose 2:19)
Ükskord võtsin ma Tennessees vastu töökoha, mis asus mu perekonna väikefarmist umbes 1000 kilomeetri kaugusel. Olles kohale jõudnud, vaatasin ma ringi tühjas korteris, millest pidi saama minu uus kodu. Taevas oli tol päeval sünge. Viimane südant pigistav hetk oli siis, kui ma tundmatusse linna üksi jäädes jälgisin, kuidas mu perekond minema sõitis.
Minu piin hakkas mu usku kõigutama. Ma ei olnud ainult vahetanud oma elukohta, vaid tõuganud ka Jumala eemale. Mitu nädalat hiljem koputas üks naeratav paar mu uksele ja kutsus mind oma kirikusse. Nende pühapäevaõhtusest külaskäigust sai mulle õnnistus. Olles julgustatud, alustasin ma oma asjade lahtipakkimist ja mulle sattus pihku ümbrik tomatiseemnetega, mida mu perekond igal kevadel maha istutas. Need seemned hakkasid kasvama sama hästi, nagu oleksid need kasvanud mu perekonna koduaias Tennessees. Varsti hakkasin ma nautima lihavaid punaseid tomateid.
Sellest kogemusest mõistsin ma, et kodu rajamine algab Jumala kojast. Me võime luua kodu, jagades Jumala armastust meid ümbritsevate inimestega.
Minu piin hakkas mu usku kõigutama. Ma ei olnud ainult vahetanud oma elukohta, vaid tõuganud ka Jumala eemale. Mitu nädalat hiljem koputas üks naeratav paar mu uksele ja kutsus mind oma kirikusse. Nende pühapäevaõhtusest külaskäigust sai mulle õnnistus. Olles julgustatud, alustasin ma oma asjade lahtipakkimist ja mulle sattus pihku ümbrik tomatiseemnetega, mida mu perekond igal kevadel maha istutas. Need seemned hakkasid kasvama sama hästi, nagu oleksid need kasvanud mu perekonna koduaias Tennessees. Varsti hakkasin ma nautima lihavaid punaseid tomateid.
Sellest kogemusest mõistsin ma, et kodu rajamine algab Jumala kojast. Me võime luua kodu, jagades Jumala armastust meid ümbritsevate inimestega.
John Winfield Lee (Tennessee)