Üleastumised

Aastaid tagasi töötasin ma väikeses kontoris, kus töötajad pidid sageli töökohti jagama. Ükskord paaripäevaselt puhkuselt naastes avastasin ma, et keegi oli kasutanud mu töölauda, seal toitu söönud ja joogi lauale loksutanud. See segadus ärritas mind ja ma hakkasin koristama. Minu selja taga hakkas raadio edastama igapäevast piibliprogrammi, mille toimetaja kutsus kuulajaid koos temaga Meie Isa palvet lugema.

Automaatselt langetasin ma pea ja palvetasin kaasa: “Ja anna meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes on meile võlgu.” Tuttavaid sõnu lausudes ma tardusin. Ma mõtlesin: “Kas ma ikka annan andeks?” Ma teadsin, et ma ei teinud seda. Kuidas ma ometi kannan viha põlgust oma töö-kaaslase vastu tühise pahanduse pärast, kui Issand pakub mulle andestust iga patu eest, mida ma teen? Oma väiklase isekuse pärast häbi tundes palusin ma Jumalalt andeks ja ühtlasi õnnistust oma kaastöötajatele.