Armastuskiri Jumalalt

Minu hea sõbranna kannab südames sügavat ja valusat armastust. Kakskümmend aastat tagasi pööras ta vanim poeg talle selja ja lahkus kodust. Poeg ei ole emapoolsetest pidevatest püüdlustest hoolimata kordagi proovinud temaga ühendust võtta.

Selle ema armastus oma kadunud poja vastu jääb väljenda-matult sügavaks ja tõeliseks. Iga päev kirjutab ta oma päevikusse lühikese kirja oma pojale, rääkides talle oma argielu sündmustest. Ta on juba täitnud kolm paksu kaustikut oma valutava emasüdame armastuskirjadega. Võib-olla tuleb poeg ühel päeval tagasi, ehk siis, kui tema on juba läinud, ja loeb neid temale mõeldud armastuskirju.

Selle ema lugu meenutab mulle Jumala armastust oma kadunud laste vastu ja Jumala isiklikku armastust meist igaühe vastu. Piibel sisaldab Jumala armastuskirju, mis on juba ammu kirjutatud. Kui me oleme kadunud, ei ole meil mingit soovi neid lugeda. Aga kui me tuleme koju tagasi, peaksid neist saama kõige kallihinna-lisemad asjad meie elus, mida iga päev lugeda ja hinnata.