Esimese advendi pühapäev
Lugege Jesaja 52:1-10
Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine. (Laul 30:5)
Ma ei suutnud sundida ennast ütlema “Rõõmsaid jõule”. Ma teadsin, et mu sõbranna jõule varjutab mure tema mässumeelse teismelise pärast. Kui me laulsime “Oh, tule, tule, Immaanuel” Iisraeli rahva meeleheitest pagenduses ja nutust Issanda poole, siis meenusid mulle mu sõbranna ja tema laps. Igaüht hoiti jõuluaja rõõmu asemel “üksildases pagenduses”.
Ma mõtlesin ka, et kui kirik sammub sellel kuul läbi advendiaja, võib meie isiklik teekond läbi advendi kesta palju kauem. Kui meie elus on raske laps, surev abikaasa, depressiooniperiood, piinav haigus, purunev abielu, sissetulekust ilmajäämine või mõni muu tormiline muutus, siis leiname meiegi nagu Iisraeli rahvas “üksildases pagenduses”, hüüdes, et Jumala Poeg ilmuks meie ellu.
Oma elu õnnetutele aegadele tagasi vaadates mõtlesin ma: “Kas Issanda poole hüüdmine on meeleheite- või lootusepalve?” Instinktiivselt olen ma teadnud, et ei tohi lootusest loobuda. Lootus kannab mind läbi “üksildase pagenduse” nädalate, kuude või aastate Jeesuses Kristuses tõotatud rahu, armastuse ja rõõmu sisse.
Ma mõtlesin ka, et kui kirik sammub sellel kuul läbi advendiaja, võib meie isiklik teekond läbi advendi kesta palju kauem. Kui meie elus on raske laps, surev abikaasa, depressiooniperiood, piinav haigus, purunev abielu, sissetulekust ilmajäämine või mõni muu tormiline muutus, siis leiname meiegi nagu Iisraeli rahvas “üksildases pagenduses”, hüüdes, et Jumala Poeg ilmuks meie ellu.
Oma elu õnnetutele aegadele tagasi vaadates mõtlesin ma: “Kas Issanda poole hüüdmine on meeleheite- või lootusepalve?” Instinktiivselt olen ma teadnud, et ei tohi lootusest loobuda. Lootus kannab mind läbi “üksildase pagenduse” nädalate, kuude või aastate Jeesuses Kristuses tõotatud rahu, armastuse ja rõõmu sisse.
Cindy Love (Texas)