Kolmanda advendi pühapäev

Mu kaheaastane lapselaps Emilio ja mina jälgisime, kuidas ta ema ülikoolist koju tuleb. Igal õhtul seadsime end sisse akna juurde, kust me saime oma maja sissepääsu näha. Kui ma teda nägin, ütlesin Emiliole: “Seal ta ongi.” Rõõmu ja vaimustusega, milleks kaheaastane on suuteline, hüüdis ta: “Seal ta ongi! Seal ta ongi!” ning läks ukse juurde, et oma ema kallistuste ja suudlustega tervitada.

Minu kogemus Emilioga meenutab mulle advendiaega, mis on ootamise aeg. Kogu maailma kirik ootab Kristuslapse tulekut. Ta tuli üle 2000 aasta tagasi, kuid igal aastal ootame me tema tagasitulekut. Kas me oleme valmistunud teda vastu võtma? Kas me ootame ta koputust meie uksele sama innukalt nagu Emilio? Las Issanda tulek leiab meid valmis teda vastu võtma!