Me teenime Issandat

Paljude aastate jooksul ei palvetanud meie perekond, mu naine ja mina, enne sööma hakkamist. Nüüd oleme saanud vanemaks ja meie usk on süvenenud. Kui me saime lapselapsed, siis otsustasime, et parim, mis me nii neile kui ka nende vanematele anda saame, on hea eeskuju. Seepärast ei jaga me laua ääres ainult toitu ja osadust, vaid anname au Jumalale kõige eest, mida ta meile annab. Nagu ütles Joosua Iisraeli rahvale: “Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat” (Joosua 24:15).

Jeesus tunti ära selle järgi, kes ta on, kui ta jagas toitu kahe jüngriga, keda ta Emmause teel kohtas. Kui Jeesus murdis leiba ja tänas, siis avanesid nende silmad. Nad teadsid, kes Jeesus on. Meie laua ääres tahan ka mina peegeldada, kes ma oma usus olen, ja tänan Issandat. Kui nüüd laud on kaetud, teenime ka Issandat.