Astuge samm
Lugege Matteuse 14:22-33
Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juurde. (Matteuse 14:29)
Enamik meist on ülal kirjeldatud stseeniga tuttavad. Me võime olla seda mitu korda lugenud või kuulnud, aga tavaliselt on meie tulipunkt sellel, kuidas Peetrus hakkas kartma ja alla vajuma. Täna mõistsin ma teistsugust perspektiivi. Me teame, et Peetrus hakkas kartma, me kõik võime sama kogemusega samastuda. Aga kui paljud meist suudavad samastuda Peetruse esimese teoga: sammu astumisega?
Selle esimese sammu astumine nõudis julgust, usku ja riski. Mõnikord võime tunda, et oleme oma keerulise olukorraga märatseva tormi kätte sattunud. Me teame, et Jumal on olemas, aga mõnikord kardame liiga palju ning ei julge oma mugavast paadist lahkuda ja talle järgneda. Mis juhtub, kui me otsustame olla nagu Peetrus ja sammu astuda? Me võime karta, aga leiame lohutust, kui me palvetame ja kuuleme Jumala vastust: “Olge julged, see olen mina, ärge kartke.”
Me võime välja astuda ja kohtuda paljude takistustega. Aga just niisamuti, nagu päästeti Peetrus, tuleb väljasirutatud käega Jumal ja päästab ka meid. Me saame usaldada Jumalat, astuda selle sammu ja mitte vaadata tagasi. Me avastame varsti, et üks samm saab muuta kogu meie elu.
Selle esimese sammu astumine nõudis julgust, usku ja riski. Mõnikord võime tunda, et oleme oma keerulise olukorraga märatseva tormi kätte sattunud. Me teame, et Jumal on olemas, aga mõnikord kardame liiga palju ning ei julge oma mugavast paadist lahkuda ja talle järgneda. Mis juhtub, kui me otsustame olla nagu Peetrus ja sammu astuda? Me võime karta, aga leiame lohutust, kui me palvetame ja kuuleme Jumala vastust: “Olge julged, see olen mina, ärge kartke.”
Me võime välja astuda ja kohtuda paljude takistustega. Aga just niisamuti, nagu päästeti Peetrus, tuleb väljasirutatud käega Jumal ja päästab ka meid. Me saame usaldada Jumalat, astuda selle sammu ja mitte vaadata tagasi. Me avastame varsti, et üks samm saab muuta kogu meie elu.
Clara Lilly (Lõuna-Carolina)