Tagasi pööningukambris

Kõik värvilised jõuluehted on tagasi papp- ja plastkarpidesse pandud ning pööningukambrisse viidud. Järgmiseks üheteistkümneks kuuks märgib nende päevi pimedus.

Jõulud on oivalised, aga need panevad mind mõneks päevaks tervet mõistust kaotama. Mu perekond püüab küpsetada täiuslikke küpsiseid, valmistada täiuslikku jõuluõhtusööki, leida täiuslikku kingitust.

See täiuslikkuse tagaajamine teeb mulle muret. Jõulu-ettevalmistused haaravad mind endaga niivõrd kaasa, et jõulude tegelik rõõm ja tähendus ei püsi kaua mu mõtetes ja südames. Kui jõulud on möödas, panen ma selle koos ehetega järgmise detsembrini pööningukambrisse.

Kuid Jumal tahab, et me peaksime meeles, et valgus, mille Kristuse sünd siia maailma tõi, ei ole loodud jääma katusekambri pimedusse. Jeesuse looga väljendatud tõde ja rõõm peavad iga päev me südames püsima ja me peame seda jagama kõigiga, kellega kohtume.