Võimatute asjade prohvet

¹Issanda käsi tuli mu peale; ja Issand viis mind Vaimus
välja ning pani mu maha keset orgu - ja see oli täis luid.
²Siis ta viis mu neist ümbertringi mööda, ja vaata, neid
oli oru põhjas väga palju, ja vaata, need olid väga kuivanud.
³Ja ta küsis minult: „Inimesepoeg, kas need luud peaksid
saama elavaks?” Aga mina vastasin: „Issand Jumal, seda tead
sina!”
⁴Siis ta ütles mulle: „Kuuluta prohvetlikult nendele luudele
ja ütle neile: Kuivanud luud, kuulge Issanda sõna!
⁵Nõnda ütleb Issand Jumal nendele luudele: Vaata, ma toon
teie sisse vaimu ja te saate elavaks.
⁶Ja ma panen teie külge kõõlused, kasvatan teie peale liha,
katan teid nahaga ja annan teie sisse vaimu, ja te saate
elavaks. Ja te saate tunda, et mina olen Issand.”
⁷Ja ma kuulutasin prohvetlikult, nagu mind kästi. Ja kui ma
kuulutasin, siis kostis hääl, ja vaata, midagi krabises. Luud
lähenesid üksteisele, iga luu oma luule.
⁸Ja ma vaatasin, ja ennäe, neile tulid kõõlused ja kasvas
liha, ja nahk kattis neid pealtpoolt; aga vaimu nende sees ei
olnud.
⁹Siis ta ütles mulle: „Kuuluta vaimule, kuuluta,
inimesepoeg, ja ütle vaimule: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaim,
tule nelja tuule poolt ja puhu neisse tapetuisse, et nad saaksid
elavaks!”
¹⁰Ja ma kuulutasin, nagu ta mind käskis; ja neisse tuli vaim
ja nad said elavaks ning tõusid jalgadele - päratu suur vägi.
¹¹Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, need luud on kogu
Iisraeli sugu. Vaata, nad ütlevad: Meie luud on kuivanud, meie
lootus on kadunud, me oleme nagu ära lõigatud.
¹²Seepärast kuuluta prohvetlikult ja ütle neile: Nõnda ütleb
Issand Jumal: Vaata, ma avan teie hauad ja toon teid, oma rahva,
teie haudadest välja ja viin teid Iisraeli maale.
¹³Ja te saate tunda, et mina olen Issand, kui ma avan teie
hauad ja toon teid, oma rahva, teie haudadest välja.
¹⁴Ja ma annan teie sisse oma Vaimu, et te saaksite elavaks,
ja ma asetan teid teie oma maale; ja te saate tunda, et mina,
Issand, olen rääkinud ja teen seda, ütleb Issand.”