“Emme, kus su kingad on?”

Lugege Jesaja 58:6-12

Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna olevat puuduses, ent lukustab oma südame tema eest – kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?

1. Johannese 3:17
Kui mu vanemad pesumajja läksid, jätsid nad meid koju oma koolitöid tegema. Kuigi me tundsime ennast kodus turvalisena, oli meil siiski hea meel, kui kuulsime, kuidas tuttav auto sissesõiduteele pööras. Ma panin jope selga ja tormasin jäise talveilma kätte oma vanematele appi pesu autost maha laadima. Ma nägin, et ema kõndis üsna ettevaatlikult – tegelikult paljajalu – maja poole.

“Kus su kingad on, emme?” küsisin ma.

“Ma andsin need ühele naisele, kellel ei olnud üldse kingi”, vastas ta.

Ema tuli koju paljajalu, aga teine naine läks koju soojade jalgadega. Varsti juhatasid mu vanemad selle naise perekonna Jeesuse juurde. Nad käisid meie kirikus ning neid võttis vastu hoolitsev ja helde kogudus.

Ema teadis, mis on “puhas usk”. (Vaadake Jaakobuse 1:27.) Ta oli imeline eeskuju sellest, kuidas usku ja tegusid tasakaalustada.

Palve

Issand, kingi meile “puhas usk”, usk, mis väljendab kõige paremini Sinu armastust oma rahva vastu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas ma näitan käegakatsutavalt oma usku?

Palve tulipunkt

Need, kellel ei ole kingi.

Jesaja 58:6-12
Õige ja vale jumalateenistus

6Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune:
päästa valla ülekohtused ahelad,
teha lahti ikke rihmad,
lasta vabaks rõhutud
ja purustada kõik ikked?

7Eks see ole murda oma leiba näljasele
ja viia oma kotta viletsad kodutud,
kui sa näed alastiolijat ja riietad teda
ega hoidu oma ligimesest?

8Siis ilmub su valgus otsekui koit
ja su paranemine edeneb jõudsasti.
Sinu õigus käib su ees,
Issanda auhiilgus järgneb sulle.

9Siis sa hüüad ja Issand vastab,
kisendad appi ja tema ütleb:
„Vaata, siin ma olen!”
Kui sa oma keskelt eemaldad ikke,
sõrmega näitamise ja nurjatu kõne,

10kui sa pakud näljasele sedasama,
mida sa ka ise himustad,
ja toidad alandatud hinge,
siis koidab sulle pimeduses valgus
ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.

11Ja Issand juhatab sind alati
ning toidab su hinge põuasel maal;
ta teeb tugevaks su luud-liikmed
ja sa oled otsekui kastetud rohuaed,
veelätte sarnane, mille vesi
ei valmista iial pettumust.

12Ja su omad ehitavad üles muistsed varemed,
sa taastad endiste põlvede alusmüürid;
sind nimetatakse „lõhutud müüride parandajaks”,
„teeradade käidavaks tegijaks”.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.