Kas häbenen?

Hiljuti avastasin ma, et on võimalik Jumalat sügavalt armastada ja olla tema järgija ning sellegipoolest piinliku valikuga silmitsi seistes Jeesust häbeneda. Ma saan korrapäraselt abi ja nõu väljaõppinud meditsiiniõelt. Oma viimase külastuse ajal soovitas ta mulle, et ma täidaksin nädal aega “tegevuspäevikut”. Hiljem ta uuriks sissekandeid ja arutaks neid koos minuga.

Probleem tekkis, kui ma hakkasin täitma teisipäeva lõiku. Sel päeval tuleb mu sõbranna igal nädalal minu juurde kohvile ja palveajale. Ma panin päevikusse lihtsalt kirja “kohvijoomine”, sest ma ei tahtnud rohkem avalikustada. Mõni päev hiljem rääkis naabrinaine mulle operatsioonist, mis teda ees ootas. “Ma mõtlen sinu peale,” kinnitasin ma talle, kui me lahku läksime. Tegelikult mõtlesin ma selle all: “Ma palvetan sinu eest,” aga ei tahtnud religioosselt kõlavaid sõnu kasutada.

Hiljem lugesin ma vaiksel ajal Markuse 8:38 sõnu. Need sõnad tegid mulle haiget. Ma mõistsin, et ma ei olnud kaks korda oma usust rääkinud ja minevikus oli selliseid kordi olnud palju. Kas mina, kes ma armastan Jeesust kogu südamest, häbenen teda? Ma pidin tunnistama kibedat tõde, et tegin seda, ja siis ütlesin Jeesusele, et mul on selle pärast häbi. Üle kõige palusin ma temalt sõnu ja julgust järgmiseks korraks, kui mul avaneb võimalus temast rääkida.