Kiireim tee

Mõnda aega olin ma kuulnud, kuidas inimesed rääkisid lonthüljestest, kes elavad minu kodu lähedal rannikualal. Nende arv on kogu maailmas üsna väike, sellepärast otsustasin ma sõita neid vaatama. Ma lahkusin kodust ja hakkasin peagi järgima teeviitu, kuidas nendeni jõuda. Mõne aja pärast aga tundsin ma, et lähen vales suunas. Veidi edasi sõites nägin ma uut teeviita, mis näitas hoopis teist marsruuti. Sama teed mööda edasi liikudes nägin ma bensiinijaama ja otsustasin bensiini võtta. Kui ma seal olin, näitas omanik mulle teist, lühemat teed. Omanik ütles, et see on porine tee, aga ta kinnitas, et ma jõuan kiiremini oma sihtpunkti. Nii see oligi.

See teekond pani mind mõtlema paljudele marsruutidele, mida me valime, et Issandale lähemale jõuda. Ma olen leidnud, et kõige kindlam ja kiirem tee Jumala juurde on piibliuurimise ja selles leiduvatele tõdedele pühendumise kaudu. Selline usk Jumala juhtimisse laseb meid näha teerada, mille peame valima. Meie vaimuliku teekonna lõpus tervitab Jumal meid rõõmsalt avatud kätega.