Tehes seda, mida võime

Tänane kirjakoht kirjeldab naist, kes kallas väga kalli salvi Jeesuse pea peale. Mõned külalised tegid talle etteheiteid, et ta niimoodi salvi raiskas. Jeesus aga kaitses naist. Ma mõtlen sellele loole, kui vaatan, kuidas mõned heasoovlikud koguduse-liikmed näitavad üles austuse puudumist teiste väikesele aja-panusele või nad juhivad uusi liikmeid eemale teatud abi-pakkumise viiside juurest “paremini sobivatesse” teenimis-valdkondadesse. Ma näen sellest tulenevaid haavatud tundeid ja arusaamatusi.

Ma mõistan, et mõnikord olen ka mina sellistes tegudes süüdi. Naine, kes võidis Jeesust, annetas jumaldamise märgiks kõik väärtusliku, mis tal oli. Ja Jeesus ei vältinud teda. Ta võttis naise pakutu vastu ja noomis pealtvaatajaid.

Me saame järgida Jeesuse eeskuju, võttes vastu igaühe teenimise, ükskõik, kui suurejooneline või väike see on. Jeesus ütleb meile, et kui me tegutseme üheskoos, hinnates igaühe panust, saab maailm meie armastuse kaudu üksteise vastu teada, et me oleme tema jüngrid (Johannese 13:35). Selle kadunud ja haavatud maailmani jõudmiseks on vaja meid kõiki.