Meie puudustest hoolimata

¹Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi.
Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.
²Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset
kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles
tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.
³Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks
kibuvitsapõõsas ära ei põle.”
⁴Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda
kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma
olen!”
⁵Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus
sa seisad, on püha maa!”
⁶Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal,
Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta
kartis Jumalale otsa vaadata.
⁷Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes
on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast;
seetõttu ma tean nende valu
⁸ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt
maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab,
kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja
jebuuslaste asupaika.
⁹Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen
ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.
¹⁰Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas,
Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!”

¹Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud;
koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
²Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
³Issaskar, Sebulon, Benjamin,
⁴Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
⁵Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli
seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
⁶Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
⁷Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid
ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.
⁸Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
⁹ja see ütles oma rahvale: „Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem
ja nad on meist vägevamad.
¹⁰Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda.
Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid
vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära.”
¹¹Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid
neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
¹²Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda
laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
¹³Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
¹⁴Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja
telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga,
mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
¹⁵Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest
ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
¹⁶ning ütles: „Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete
sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib
jääda elama!”
¹⁷Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse
kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
¹⁸Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles
neile: „Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?”
¹⁹Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: „Sellepärast et heebrealaste
naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui
ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud.”
²⁰Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad
said väga arvurikkaks: