Nagu juuretis

¹⁰Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: „Miks sa
räägid neile tähendamissõnadega?”
¹¹Ja Jeesus kostis: „Teile on antud mõista taevariigi
saladusi, neile aga ei ole,
¹²sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui
küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis
tal on.
¹³Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et
nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.
¹⁴Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb:
„Kuuldes te kuulete ega mõista,
vaadates vaatate ega näe.
¹⁵Sest selle rahva süda on kalestunud
ja nad kuulevad kõrvadega raskesti
ja sulevad oma silmad,
et nad silmadega ei näeks
ja kõrvadega ei kuuleks,
et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks,
et ma võiksin neid parandada.”


¹⁶Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad,
et need kuulevad.
¹⁷Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on
ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida
teie kuulete, ega ole kuulnud.

³¹Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on
sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma
põllule.
³²See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim
kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii
et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.”
³³Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on
haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu
sekka, kuni kõik läks hapnema.”
³⁴Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja
ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
³⁵et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu:
„Ma avan oma suu tähendamissõnadeks,
kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.”