Ma olen kurb
Lugege Johannese 11:27-37
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim. (Laul 34:19)
Mu õemehel diagnoositi süvenev ajukahjustus. Mees, keda mu õde on armastanud rohkem kui nelikümmend aastat, oli kustumas. Oma kirjas iseloomustas mu õde oma abikaasa süvenevaid haigusnähtusid: hallutsinatsioonid, unetus, meelte-segadus ja hirm. Õde lõpetas oma kirja sõnadega: “Ma olen kurb.” Kurb – milline väike sõna väljendamaks tema ahastust, hirmu ja lootusetust!
Kuidas me peaksime kristlastena kurbust kõnetama? Kas me peaksime selle omaks võtma või teesklema, et seda ei ole olemas? Kas kurb on hea olla? Kas kurvastuses võib leida lootust?
Jeesus mõistab kurbust. Jeesust liigutas Maarja kurvastus oma venna surma pärast ja ta nuttis (Johannese 11:33-35). Ketsemani aias ütles ta: “Mu hing on väga kurb surmani” (Matteuse 26:38). Meie kurbuses Issand embab meid ja nutab koos meiega.
Meie kurvastuse keskel annab Jumal meile lootust. “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära” (Johannese 16:22). “Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine” (Laul 16:22). Oma kurbuses ei ole me kunagi üksi. Jumal on meie lähedal ja lohutab meid.
Kuidas me peaksime kristlastena kurbust kõnetama? Kas me peaksime selle omaks võtma või teesklema, et seda ei ole olemas? Kas kurb on hea olla? Kas kurvastuses võib leida lootust?
Jeesus mõistab kurbust. Jeesust liigutas Maarja kurvastus oma venna surma pärast ja ta nuttis (Johannese 11:33-35). Ketsemani aias ütles ta: “Mu hing on väga kurb surmani” (Matteuse 26:38). Meie kurbuses Issand embab meid ja nutab koos meiega.
Meie kurvastuse keskel annab Jumal meile lootust. “Nüüd on teilgi muretsemist, aga kui ma näen teid jälle, on teie süda rõõmus ja keegi ei võta teie rõõmu teilt ära” (Johannese 16:22). “Õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine” (Laul 16:22). Oma kurbuses ei ole me kunagi üksi. Jumal on meie lähedal ja lohutab meid.
Karen Perez (Georgia)