Lapse Piibel

Kui ma olin laps, oli mu vanematel elutoa klaaskapis Piiblite kogu. Need olid igasuguses suuruses ja värvides, mõned uued ja mõned vanad. Mulle meeldis neid kapist välja võtta ja vaibale ritta laduda. Ma nuusutasin nende nahkkaasi ja lehitsesin nende õrnu lehti.

Kuuendaks sünnipäevaks sain ma endale isikliku Piibli. Ma võtsin selle igal nädalal pühapäevakooli kaasa. Lapsepõlve-aastate jooksul õppisin ma salme pähe, õppisin kangelaslike prohvetite ning jumalakartlike meeste ja naiste lugusid ning avastasin, mida tegelikult tähendab igatseda isiklikku osadust Jeesusega.

Täiskasvanueas on üks Laulude raamatu salm mulle eriti tähendusrikas. Laul 119:15-16 ütleb: “Ma mõlgutan mõtteid sinu korralduste üle ja vaatlen sinu teeradu. Sinu määrustest ma tunnen head meelt, ma ei unusta su sõna.” Laulikul oli Jumala Sõna vastu tõeline kirg, mida minagi igatsen oma ellu.

Ma olen palvemeelselt uurinud Jumala Sõna ning Jumala tõde on andnud mulle lootust ja julgustust. Ma olen hakanud paremini aru saama kiusatustest ja valeõpetustest ning olen järjest rohkem voolitud selliseks, nagu tahab Jumal.