Hirm ja usaldus
Lugege Esra 3:1-11
Nad ehitasid altari endisesse kohta, kuigi maa elanikud olid nende vastu vaenulikud.
Esra 3:3
“Usu mind. Tule veel ükskord ansambliproovi.” Õpetaja julgustas mind veel kord meie kooli džässiansambli proovi tulema. Kui ta esimeses proovis muusikariistad välja jagas, mõtlesin ma, et see on liiga raske. Ma kartsin läbi kukkuda, ennast teiste ees häbistada. Pika veenmise peale nõustusin ma veel kord proovima.
Teine harjutus oli palju parem ja sellest ajast peale olen ma jätkanud trompeti mängimist. Ansamblis mängimine andis mulle enesekindlust teha asju, millele ma isegi ei julgenud kunagi mõelda. Kuigi ma kartsin, on mul hea meel, et läksin uuesti proovi.
Minu hirm tundub tähtsusetu võrreldes sellega, mida tundis Iisraeli rahvas, kui nad 6. sajandil eKr Jeruusalemma tagasi tulid. Neil oli hea põhjus karta. Nende esivanemad olid aastakümneid tagasi sõjavangi viidud, aga see ei olnud rõõmus kojutulek. Linna asukad olid nende vastu avalikult vaenulikud ja olukord oli muutunud äärmiselt pingeliseks. Issanda kummardamiseks oli neil vaja püstitada altar, riskides kehaliste vigastuste ja võib-olla surmaga. Ent see ei peatanud neid. Nad otsustasid kummardada Jumalat.
Meie kõik tunneme aeg-ajalt hirmu. Ent Iisraeli rahvas saab meid innustada Jumalasse uskuma. Nad kartsid, aga said oma hirmust võitu. Kui nemad suutsid hädaohtude keskel Jumalat usaldada, suudame seda ka meie.
Teine harjutus oli palju parem ja sellest ajast peale olen ma jätkanud trompeti mängimist. Ansamblis mängimine andis mulle enesekindlust teha asju, millele ma isegi ei julgenud kunagi mõelda. Kuigi ma kartsin, on mul hea meel, et läksin uuesti proovi.
Minu hirm tundub tähtsusetu võrreldes sellega, mida tundis Iisraeli rahvas, kui nad 6. sajandil eKr Jeruusalemma tagasi tulid. Neil oli hea põhjus karta. Nende esivanemad olid aastakümneid tagasi sõjavangi viidud, aga see ei olnud rõõmus kojutulek. Linna asukad olid nende vastu avalikult vaenulikud ja olukord oli muutunud äärmiselt pingeliseks. Issanda kummardamiseks oli neil vaja püstitada altar, riskides kehaliste vigastuste ja võib-olla surmaga. Ent see ei peatanud neid. Nad otsustasid kummardada Jumalat.
Meie kõik tunneme aeg-ajalt hirmu. Ent Iisraeli rahvas saab meid innustada Jumalasse uskuma. Nad kartsid, aga said oma hirmust võitu. Kui nemad suutsid hädaohtude keskel Jumalat usaldada, suudame seda ka meie.
Palve
Kallis Jumal, tihti me kardame ja ei tea, mida teha. Aita meid Sind usaldada. Õpeta meid olema nagu Iisraeli rahvas ja oma hirmust hoolimata Sind usaldama. Aamen.
Päeva mõtisklus
Kui me seisame silm silma vastu hirmuga, on Jumal meiega.
Palve tulipunkt
Pagulased.