Jumalale tantsides

Kui mu perekond elas välismaal, käisime me rahvusvahelises kirikus. Me olime kõik pühendunud Kristuse järgijad, aga olime pärit mitmesugustest riikidest ja erineva taustaga kirikutest. Ühe naise ainulaadne väljendusviis oma armastusest Kristuse vastu oli näide meie erinevatest lähenemistest Jumala ülistamisele. Muusika ajal läks ta koguduse selja taha. Kui meie kõik laulsime, hakkas ta tamburiini saatel tantsima.

Kui ma teda esimest korda nägin, sattusin ma segadusse. Ma imestasin ta üle ja tundsin ennast ebamugavalt, sest tantsimine ei olnud minu arusaam Jumala ülistamisest. Minu esialgsed mõtted tema tantsimise kohta sarnanesid Miikali omadega, kes nägi Taavetit Jumala ees tantsimas. Minu jaoks oli jumala-teenistuse ajal tantsimine vääritu ja ebasobiv.

Miikal rääkis Taavetile oma tunnetest. Taaveti vastust lugedes adusin ma, et tantsiv naine väljendas oma pühendumist Jumalale, andes nii ennast kui oma anded ilma tingimusteta Jumalale. Ta ei hoolinud sellest, mida inimesed mõtlesid, ta ülistas Jumalat kogu oma vaimu, väe ja hingega. Minagi tahan sedasama teha.