Kogu pilt

Ühel tuhkapäeval käisin ma peresõprade kuueteistkümne aastase poja matusel. Ta oli mõni päev varem autoõnnetuses surma saanud. Kui leinajad kogunesid värskelt kaevatud haua juurde, haaras meid kurbus. “Miks?” näis olevat küsimus kõigi huultel. “Miks suri see poiss, kellel oli ees suur edu ja hea elu potentsiaal, nii noorelt?”

Keegi ei tea, miks toimuvad tragöödiad. Aga kogu pildi meenutamine aitab mind. Kristlastena teame, et meie lugu ei lõpe tuhkapäeval. Ka mitte suurel reedel. Pühapäeva varahommikul oli kivi haua eest ära tõstetud, Jeesus tuli elavana pimedast hauakambrist välja ja purustas igaveseks surma haarde. Üles-tõusmise hommikul andis Jeesus meile võime vaadata surmale otse silma ja öelda: “See ei ole lõpetatud.” Neile, kes usuvad ülestõusnud Jeesusesse, annab ta igavese elu kinnituse. Jeesuse sõnad “Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb” (Johannese 11:25) toovad mõõtmatut lohutust ja lootust igaühele, kes usub, eriti neile, kes on lähedase kaotanud.