Paastuaja esimene pühapäev

Lugege Rooma 6:4-14

Puhastage end vanast haputaignast, et te oleksite uus taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata leivad; sest ka meie paasatall Jeesus Kristus on tapetud.

1. Korintose 5:7
Ma kasvasin üles ajal, kui meie riigis kirjutati sõna “Jumal” väikese algustähega. Usklikke peeti harimatuteks ja ebausklikeks. Sellegipoolest olid kodud igal kevadel ühel konkreetsel päeval täidetud ebatavaliste küpsetuslõhnade ja värvitud munadega, õhus valitses pidulikkus. Mulle meeldis kulitši küpsetada ja mune värvida. Inimesed käisid ka surnuaias. Paljudel juhtudel oli see ainus päev aastas, mil meenutati lahkunuid. Kui teie laud oli kaetud pühaderoogadega ja te käisite surnuaias, siis olid ülestõusmispühad hästi tähistatud.

Siis võtsin ma Issanda oma ellu. Ma avastasin, et munade värvimine ei ole tähtis, rikkalik laud ei ole vajalik ja lähedaste haudadel võib käia igal ajal.

Minu jaoks on ülestõusmispühad valguse püha. Isegi kui pilved katsid ülestõusmispühade ajal päikese, kaunistas Kristuse valgus päeva. Ma arvan, et ma ei saa kunagi täpselt aru Kristuse maa peale tulemise sügavat tähendusest, kuid ma tunnen tema lõputut armastust. Ja sellepärast on mul rõõm teada, et ülestõusmispühad on ime, mis on otseselt minuga seotud.

Palve

Kallis Issand, tänu Sulle ülestõusmise imeteo eest – ja selle eest, et meiegi oleme selle osa. Aamen.

Päeva mõtisklus

Mida ülestõusmispühad mulle tähendavad?

Palve tulipunkt

Keegi, kes tähistab esimest korda ülestõusmispühi.

Rooma 6:4-14
Ühendus Kristusega vabastab patust

4Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse,
et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse
läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
5Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega,
siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
6teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti,
et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks
pattu.
7Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
8Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me
ka elame koos temaga,
9teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei
sure; surm ei valitse teda enam,
10sest mis ta suri, seda ta suri patule üks kord ja
alatiseks, aga mis ta elab, seda ta elab Jumalale.
11Nõnda arvestage ka teie endid olevat surnud patule, aga elavat
Jumalale Kristuses Jeesuses.
12Ärgu siis valitsegu patt kuningana teie surelikus ihus,
nii et te tema himudele oleksite kuulekad.
13Ärge ka loovutage oma ihuliikmeid ülekohtu relviks patule, vaid
loovutage end Jumalale nagu need, kes on saanud surnuist
elavaks, ja oma ihuliikmed õiguse relviks Jumalale.
14Sest patt ei valitse enam teie üle, kuna te ei ole
Seaduse, vaid armu all.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.