Paastuaja teine pühapäev
Lugege Efesose 5:1-2
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainu-sündinud Poja on andnud. (Johannese 3:16)
Kui viis sugulast meile kord õhtusöögile tulid, märkasin ma, et kõigile ei jätku toitu. Ma tabasin oma ema pilgu ja noogutasin lihavaagna suunas. Ema sai minust aru ja tegi liigutuse, nagu tahtes öelda: “Ära sellepärast muretse.”
Ema lõpetas söömise esimesena ja siis adusin ma, et ta oli võtnud kõige väiksema praetüki veendumaks, et keegi ei lahku laua äärest tühja kõhuga.
Ma olen palju kordi näinud, et ema mõtleb kõigepealt teistele ja siis iseendale. Mu ema armastuseteod meenutavad mulle ohvrit, mille Jumal tõi meie heaks. Jumal ohverdas meie pattude lunastamiseks “oma ainusündinud Poja” (Johannese 3:16). Mõnikord me unustame või ei ole lihtsalt teadlikud, kui suur oli Jumala ohver. Me peame meeles pidama ja rääkima teistele oma arusaamist Jumala ohverdavast armastusest.
Ma olen püüdnud järgida oma ema eeskuju ja panna teiste vajadused enda omadest ettepoole. Ühel päeval loodan ma näidata oma lastele, kuidas meie igapäevased ohverdused saavad olla Jumala armastuse peegeldused.
Ema lõpetas söömise esimesena ja siis adusin ma, et ta oli võtnud kõige väiksema praetüki veendumaks, et keegi ei lahku laua äärest tühja kõhuga.
Ma olen palju kordi näinud, et ema mõtleb kõigepealt teistele ja siis iseendale. Mu ema armastuseteod meenutavad mulle ohvrit, mille Jumal tõi meie heaks. Jumal ohverdas meie pattude lunastamiseks “oma ainusündinud Poja” (Johannese 3:16). Mõnikord me unustame või ei ole lihtsalt teadlikud, kui suur oli Jumala ohver. Me peame meeles pidama ja rääkima teistele oma arusaamist Jumala ohverdavast armastusest.
Ma olen püüdnud järgida oma ema eeskuju ja panna teiste vajadused enda omadest ettepoole. Ühel päeval loodan ma näidata oma lastele, kuidas meie igapäevased ohverdused saavad olla Jumala armastuse peegeldused.
Nancy Autumn Deimler (Pennsylvania)