Selgesti nägemine

¹Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes
paigas.
²Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks
puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.
³Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid
iga üksiku peale nende seas.
⁴Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima
teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.

¹⁴Siis tõusis Peetrus koos nende üheteistkümnega püsti,
tõstis häält ja kõneles neile: „Juuda mehed ja kõik
Jeruusalemma elanikud! Olgu see teil teada - pange tähele mu
sõnu!
¹⁵Nemad ei ole sugugi joobnud, nagu te arvate, on ju alles
kell üheksa hommikul.
¹⁶Vaid see on, mida prohvet Joel on öelnud:

¹⁷„Ja viimseil päevil sünnib, ütleb Jumal,
et ma valan oma Vaimust välja kõigi inimeste peale
ja teie pojad ja teie tütred ennustavad
ja teie noored näevad nägemusi
ja teie vanad näevad unenägusid,
¹⁸ning oma teenrite ja teenijate peale
ma valan neil päevil välja oma Vaimust
ja nad ennustavad,
¹⁹ning ma annan märke ülal taevas
ja tunnustähti all maa peal:
verd ja tuld ja suitsusambaid.
²⁰Päike muutub pimedaks
ja kuu vereks,
enne kui tuleb Issanda päev, suur ja ülev.
²¹Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime,
päästetakse.”