Imelised kehad

Ma lõpetasin just äärmiselt pingelist semestrit, kui ma ühel päeval ärkasin, nägu allapoole, oma kolledži ühiselamu koridori mustvalgeruudulisel põrandal. Nagu selgus, oli juhtunu minu õnneks vaid suhteliselt tavaline minestamise vorm, mille tingisid väsimus ja vedeliku kaotus. Väga lihtne asi – vale signaaliülekanne – tõi kaasa minu kokkuvarisemise. See oli meenutus, kui uskumatult keeruline ja imeline on meie keha. Igaüks on ainulaadne. Igaühel on erinevad väljakutsed, võitlused ja valud, aga igal kehal on ka eriline ilu. Mida rohkem räägib tänapäeva teadus meile sellest, kuidas me keha toimib, seda imelisem see tundub.

Samal viisil on Kristuse ihu ime. Oma paljudest erinevustest hoolimata tegutseme me üheskoos ja teeme Kristuse tööd maailmas. Tänases kirjakohas kirjeldab Paulus Kristuse ihu ilmekate üksikasjadega, see on kokku liidetud armastuse sidemetega. Meie inimlikele nõrkustele vaatamata ei hoia Jumal meist eemale, vaid tegutseb meie kõrval ja meie kaudu, tehes tõeliselt hämmastavaid asju.