Tema valguses käies
Lugege Johannese 1:1-5
Siis Jeesus rääkis neile taas: “Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” (Johannese 8:12)
Kui me ühel 1940. aasta jaanuaripäeval uude talukohta kolisime, muutus mu kaheksa-aastase lapse maailm äkki suuremaks ja hirmuäratavamaks kui kunagi varem. Pärast õhtusööki kutsus isa mind endaga kaasa kontrollima, mida loomad teevad. Kui me kõndisime, kiikus isa käes petrooleumilamp, mille valgus helkles edasi-tagasi justkui oleks see elav. Tundus, et varjud liiguvad ja tulevad isegi lähemale. “Isa!” hüüdsin ma hirmu tundes. Isa peatus ootamatult ja ma jooksin talle otsa. Isa itsitas ja ütles: “Ära karda. Kõnni lihtsalt mööda valguse piiri.”
Just nii nagu mu maapealne isa mind lohutas, lohutab meie taevane Isa meid hirmuhetkedel, kui pimedus ähvardab meid hävitada. Nagu kinnitab meie ülaltoodud piiblisalm, ei käi me Jeesusele järgnedes iial pimeduses.
Kui õhtused uudised on täis teateid majandussurutisest, terrorismist, loodusõnnetustest ja ebakindlast tulevikust, võib pimedus meid enese alla matta. Ent isegi kõige pimedamatel hetkedel käib Kristuse valgus ikka meie ees. Tema valgus särab pimeduses ja pimedus ei saa sellest võitu. Me ei tarvitse karta. Kristus annab meile pidevalt oma valguseringi, mis tagab meile turvalisuse ja lohutuse.
Just nii nagu mu maapealne isa mind lohutas, lohutab meie taevane Isa meid hirmuhetkedel, kui pimedus ähvardab meid hävitada. Nagu kinnitab meie ülaltoodud piiblisalm, ei käi me Jeesusele järgnedes iial pimeduses.
Kui õhtused uudised on täis teateid majandussurutisest, terrorismist, loodusõnnetustest ja ebakindlast tulevikust, võib pimedus meid enese alla matta. Ent isegi kõige pimedamatel hetkedel käib Kristuse valgus ikka meie ees. Tema valgus särab pimeduses ja pimedus ei saa sellest võitu. Me ei tarvitse karta. Kristus annab meile pidevalt oma valguseringi, mis tagab meile turvalisuse ja lohutuse.
Jack D. Kendall (Iowa)