Turvalisus tormi ajal

Kui ma olin laps, otsis me pere tornaadode ajal juurviljahoidlast varju. Kelder oli meie maja taha maa sisse õõnestatud ja puittoed hoidsid muldseinu paigal. Maapinnaga samal tasemel oleva ukse kaudu pääses mööda kolme betoonastet alla. Mu perel tuli palju öid üheskoos juurviljaanumate ja kartulisalvede vahel kössitada. Mõnikord ootasime me pimeduses tundide kaupa, kuni ohtlikud välgusähvatused, tuul ja vihm lõppesid. Kui pea kohal möirgavad tormid, on tugev varjupaik hädavajalik.

Varjupaik on oluline ka muude elutormide puhul: ravimatu haigus, jonnakad lapsed, rahalised raskused ja lõppematu konflikt. Sellisel korral võib me südames ja peas märatseda ohtlik ja rusuv hirmutunne.

Laulus 32:7 nimetab laulik Jumalat “oma peidupaigaks”, meenutades meile, et ainult Jumal on meie vaimne ja emotsio-naalne varjupaik. Kui hirm tungib me ellu ja sunnib meid suures meeleheites peitu minema, siis Jumal lohutab, kinnitab ja rahustab me hinge. Mõnikord kõrvaldab Jumal tormi, kui me aga otsime Jumala palet, siis ta kõrvaldab meie kahtlused ja hirmu.