Üksteise ees vastutades
Lugege Heebrea 10:23-25
Meie aga manitseme teid, vennad: noomige korratuid, julgustage pelglikke, aidake nõrku, olge pika meelega kõikide vastu. (1. Tessaloonika 5:14)
Ühel päeval läksin ma mägedesse ronima ja kohtasin energilisi tudengeid. Kui ma mõtlesin, et tõenäoliselt ei suuda ma enam edasi minna, julgustasid nad mind. “Sa suudad!” “Sa oled tugev!” “See pole raske. Sa oled juba siia jõudnud, kõige hullem on möödas.” Aeg-ajalt laulsid nad ergutuslaule. Üheskoos saimegi hakkama.
See kogemus meenutab mulle meie usuelu. Mõnikord on võitlus liiga karm ja me tunneme, et ei suuda enam jätkata. Meil ei ole isegi jõudu palvetada. Sellistel kordadel on meil vaja, et teised meid toetavad, julgustavad ja armastusega manitsevad. Kristliku osaduse kaudu on meil jõudu Jumala tõotustest kinni pidada ja jätkata. Üksteise ees vastutades suudame oma teed käia.
Mõned inimesed ütlevad, et neil ei ole enam vaja kirikus käia, sest nad kuulavad jutlusi televiisorist või internetist. See aga ei asenda kristlikku osadust. TV ei lohuta meid raskel ajal, ei rõõmusta meie õnnistuste üle ega tee meid vastutustundlikeks. Seda teevad meie vennad ja õed Kristuses.
See kogemus meenutab mulle meie usuelu. Mõnikord on võitlus liiga karm ja me tunneme, et ei suuda enam jätkata. Meil ei ole isegi jõudu palvetada. Sellistel kordadel on meil vaja, et teised meid toetavad, julgustavad ja armastusega manitsevad. Kristliku osaduse kaudu on meil jõudu Jumala tõotustest kinni pidada ja jätkata. Üksteise ees vastutades suudame oma teed käia.
Mõned inimesed ütlevad, et neil ei ole enam vaja kirikus käia, sest nad kuulavad jutlusi televiisorist või internetist. See aga ei asenda kristlikku osadust. TV ei lohuta meid raskel ajal, ei rõõmusta meie õnnistuste üle ega tee meid vastutustundlikeks. Seda teevad meie vennad ja õed Kristuses.
Veronica Kamidi (Kenya, Nairobi)