Teisel pool

Jeesus palus oma jüngreid, et nad sõidaksid “järve vastaskaldale”. Galilea järv oli kergesti vastuvõtlik tugevatele tuultele ja metsikutele tormidele, mis algasid sageli äraarvamatult. Seepärast hoidus enamik paate kalda lähedale, et meeskonnad võiksid tormi saabudes maale jõuda. Jüngritel paluti riskida ja nad tundsid õigustatult hirmu. Nad oleksid võinud keelduda. Ent sellegipoolest olid nad valmis teisele kaldale ja oma mugavus-tsoonist välja minema. Kuna nad olid valmis riskima, on meil see suurepärane lugu Jumala imelisest sekkumisest.

Hiljuti paluti meie kogudusel riskida ja “minna vastaskaldale”. Meil paluti olla ülelinnalise rühma osa, mis hankis kodututele varjupaiku. Mõned meie liikmetest nurisesid, mõned kartsid, kuid me otsustasime siiski vastaskaldale minna. Kui me selles teenimises osalesime, muutus vastuolude torm õnnistuseks. Jüngrite eeskuju järgides on meil julgust “minna vastaskaldale” ja olla avatud uutele teenimisvõimalustele.