Vaimulik vesi
Lugege Johannese 4:1-15 ja Johannese 4:25-29
Kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi. (Johannese 4:14)
Ühel laupäevaõhtul sõitsin ma lähedalasuvasse pagariärisse, mõeldes, et maitsev šokolaadikook võiks mu sügavat üksindustunnet leevendada. Kui ettekandja ütles: “Me müüsime just viimase tüki!”, siis lahkusin ma halvas tujus. Tagasi koju jõudnud, mõistsin ma, et oli püüdnud asendada vaimulikku vajadust füüsilise lahendusega. Kuigi ma olin liiga kaua eelistanud oma valikuid Jumala omadele, hüüdsin ma tol õhtul Jumala poole. Ma olin hämmastunud, kui kiiresti ma tundsin Jumala kohalolu, rahu ja armastust.
Äkki samastusin ma naisega Johannese 4. peatükist. Johannes ei andnud talle nime, vaid lihtsalt nimetas teda “Samaaria naiseks”. Kui Jeesus rääkis talle elavast veest, ütles naine talle: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas” (Johannese 4:15). Alguses ei mõistnud ta, et Jeesus räägib vaimulikust veest, aga mida rohkem Jeesus kõneles, seda rohkem oli naine veendunud, et ta on Messias. Naine jättis oma veekannu maha ja jooksis Sühhari elanikele rääkima inimesest, kes teadis temast kõike.
Samal viisil innustas Jumala rahu tol laupäeval mindki naasma usuinimeste kogukonda. Ma läksin kirikusse tagasi ja hakkasin Piiblit lugema. Ma leidsin julguse, mida ma vajasin, et jagada teistega, kuidas Jumal oli mind trööstinud.
Äkki samastusin ma naisega Johannese 4. peatükist. Johannes ei andnud talle nime, vaid lihtsalt nimetas teda “Samaaria naiseks”. Kui Jeesus rääkis talle elavast veest, ütles naine talle: “Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas” (Johannese 4:15). Alguses ei mõistnud ta, et Jeesus räägib vaimulikust veest, aga mida rohkem Jeesus kõneles, seda rohkem oli naine veendunud, et ta on Messias. Naine jättis oma veekannu maha ja jooksis Sühhari elanikele rääkima inimesest, kes teadis temast kõike.
Samal viisil innustas Jumala rahu tol laupäeval mindki naasma usuinimeste kogukonda. Ma läksin kirikusse tagasi ja hakkasin Piiblit lugema. Ma leidsin julguse, mida ma vajasin, et jagada teistega, kuidas Jumal oli mind trööstinud.
Sue Tornai (California)