Toites teenimine

Lugege 1. Kuningate 17:8-16

Ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud.

Johannese 13:15
Minu jaoks ei ole toiduvalmistamine olnud kunagi lihtne. Mul ei ole loomulikku annet oma perele ilusaid, maitsvaid roogi teha. Kuna kõik, mida ma köögis tegin, ebaõnnestus, muutus söögitegemine minu jaoks raskeks koduseks tööks, mida ma kartsin.

Ma hakkasin iga päev Jumalat paluma, et ta annaks mulle kannatlikkust ja annet, aga Jumal ei vastanud, et ma saan rohkem annet. See hoopis muutis mu suhtumist. Jumal ilmutas mulle, et perele maitsva toidu valmistamine on teenimine. Nagu näitab Piibel, ei ole teenimine alati lihtne ja see ei pea tõhus olemiseks olema täiuslik. Kingapaelte kinnisidumine, nõude pesemine, kirja kirjutamine, muru niitmine – need kõik on tegevused, mis teenivad headuse, armastuse ja kaastundega kellegi põhivajadusi. Ma mõtisklesin: “Kui Jeesus teenis oma jüngreid nende jalgu pestes, kas siis on toiduvalmistamine minu jaoks tõesti nii ebameeldiv?”

Ma läksin nüüd kööki uue teenimise, mitte õnnetu hoiakuga ja tulemused on olnud hämmastavad. Aeg, mida ma veedan süüa tehes ja koristades, räägib kõik Jeesuse armastuse tõelisest olemusest meie vastu, see on teenimise hoiak, mida me anname edasi oma ligimestele ja nemad omakorda teistele. Mu toidud on kaugel täiuslikest, aga neid serveeritakse käte ja südamega, mis näitavad tegude kaudu Jumala armastust.

Palve

Issand, kinnita meid, kui me teisi teenime. Aamen.

Päeva mõtisklus

Teisi teenides näitame me Jumala armastust.

Palve tulipunkt

Need, kes meile süüa teevad.

1. Kuningate 17:8-16
Eelija ja Sarepta lesknaine

8Ja temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
9„Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal!
Vaata, ma olen käskinud ühte lesknaist seal sind toita.”
10Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna
värava juurde, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja
ta hüüdis teda ning ütles: „Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et
saaksin juua!”
11Ja kui naine läks vett tooma, siis ta hüüdis temale järele ning
ütles: „Too mulle ka paluke leiba!”
12Aga naine vastas: „Nii tõesti kui Issand, su Jumal, elab, ei ole
mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis.
Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan
midagi enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme.”
13Siis ütles Eelija temale: „Ära karda! Mine tee, nagu sa oled
öelnud! Aga esmalt valmista sellest mulle pisike kook ja too see
minule! Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14Sest nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Jahu ei lõpe vakast ja
õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Issand annab maale vihma.”
15Ja naine läks ning tegi Eelija sõna järgi. Ja temal, samuti
Eelijal ja naise perel oli süüa kauaks ajaks:
16jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Issanda
sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli öelnud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.