Olla ühenduses, aga mitte suhelda

“Küll on hea sinu häält kuulda, Kathleen,” ütles mu sõbranna. “Mul on hea meel, et sa leidsid aega mulle helistada.” See lihtne ütlus pani mind mõistma, et me kasutame oma pereliikmete ja sõpradega ühenduses olemiseks liiga sageli kõrgtehnoloogiat ja mitte tähendusrikast vestlust. Facebook, e-meilid ja tekstisõnumid lubavad mul postitada fotosid või saata lühiteadet inimestele, kellest ma hoolin, aga kellega ma kuigi sageli ei kohtu. Me võime küll olla ühenduses, aga ma ei ole kindel, kas me tegelikult suhtleme.

See kogemus pani mind mõtlema, kui hästi ma olen ühenduses Jumalaga. Olles hõivatud majapidamise ja kohustustega, püüan ma meeles pidada, et pean tänama Jumalat, kui ma saan päeva jooksul konkreetsete õnnistuste osaliseks. Kuid sageli tunnen ma, et kuigi ma olen Jumalaga ühenduses, siis tegelikult ma ei suhtle, sest ma ei pea vaikset palveaega, mis aitaks mul oma elus Jumala sõna meeles pidada.

Palve on meie otsene ühendusliin Jumalaga, kes ihkab meie “häält” kuulda. Tehnoloogial on oma koht, et meid teistega ühendada, aga igasuguse suhte tugevdamiseks ja säilitamiseks, eriti Jumalaga, vajame me tegelikku suhtlemist.