Jälgige valgust

Meie väimees, kes on elukutseline fotograaf, pidi filmima jalgpallimängu staadionil, kus ta ei olnud kunagi käinud. Ta asus teele, lootes oma piirkonna tundmisele ja autos olevale tehnikale. Ta sõitis pimeduses murelikult mitmetele ummik-tänavatele ja tunnistas lõpuks, et on ära eksinud. Ta peatus, tuli autost välja ja vaatas ringi. Kauguses nägi ta staadioni tulede sära. Valgust jälgides sõitis ta rahulikult selle poole.

Mõnikord on meil oma eluteel raske õiget suunda leida. Me loodame teadmistele, haridusele ja enesekindlusele. Ent lõpuks sattume me ummikteedele, püüdes leida teed läbi valu, suhete ja isegi jumalateenimise või koguduse töö. Kui elu pimeneb, võime tunda ennast nördinud, abitu ja eksinuna, unustades valguse, mida Jumal meie teerajale näitab.

Kus see valgus on? Palves, mõtisklemises ja Jumala Sõna lugemises. Mõnikord paistab valgus sama selgesti nagu tugevad staadionituled, mõnikord on meil vaid vaja näha järgmist sammu oma teerajal. Kui me aga loodame Jumalale, siis saame mõlemal juhul liikuda edasi kindlustundega, et Jumal on meiega ja valgustab meie teed.