Lohutus meie kõige pimedamal tunnil

³²Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus
ütles oma jüngritele: „Istuge siin, seni kui ma olen
palvetanud!”
³³Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese
ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
³⁴Ja Jeesus ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani.
Jääge siia ja valvake!”
³⁵Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja
palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.
³⁶Ja ta ütles: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see
karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan,
vaid see, mida sina tahad!”
³⁷Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele:
„Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi
valvata?
³⁸Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on
küll valmis, aga liha on nõder.”
³⁹Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.
⁴⁰Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas
magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud,
mida talle vastata.
⁴¹Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: „Teie muudkui
magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg
antakse patuste kätte!
⁴²Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!”