Need tüütud koerad

Naabrite koerad lärmavad taas. Kõik teavad, millal naabreid ei ole kodus, sest siis nende koerad hauguvad pidevalt – ja seda päevast päeva. Minu katsed neid üle heki noomida teevad vaid olukorra hullemaks. Ilmselt tajuvad nad mu tegusid kui alatist ovatsiooni nende “esinemisele” – ning esinejatena näitavad nad oma tänulikkust üles veel suurema helitugevuse ja innukusega.

Isegi kui koerte haukumine tüütab mind, pean ma vastumeelselt tunnistama, et teatud moel on nad mulle heaks eeskujuks minu osaduses Kristusega. Tänases kirjakohas julgustab Jeesus meid olema järjekindlad temaga sügavamat osadust otsides. Teiste sõnadega kutsub ta meid olema temaga palves päev läbi – ja niimoodi iga päev. Jeesus kinnitab meile, et need, kes paluvad, otsivad ja koputavad, tugevdavad oma osadust temaga.

Üks hea asi nende pidevalt haukuvate koerte puhul on see, et nad meenutavad mulle, et ma pean olema järjekindel oma armastuses Jeesuse vastu ja temale pühendumises.