Minema joostes

Joona teadis, mida ta pidi tegema. Jumal käskis tal minna itta Niinevesse, kuid selle asemel läks Joona laeva peale, mis purjetas hoopis vastupidises suunas. Võib-olla ta kartis või oli segaduses või lihtsalt ei tahtnud Jumala käsku täita. Võib-olla mõtles ta, et teab ise paremini. Jumal andis talle vabaduse olla sõnakuulmatu, valida oma tee, kuid Jumal reageeris ka tormiga ja hiljem lasi tal olla kolm ööd-päeva kala kõhus. Hiljem kahetses Joona oma pattu ja suundus Niinevesse, nagu ta algselt pidigi.

Nagu Joona, võime meiegi eirata Jumala juhtimist, kaalutledes, et miski muu on palju huvitavam või toob tõenäoliselt rohkem kasu. Sügaval südames võime olla pahurad, vihased või lihtsalt karta. Jumal annab meile vabaduse valida oma tee, aga Jumal kohtub meiega igal teekäänakul, mille me valime, ja juhib meid edasi õigele teerajale, mis tal on meie jaoks. Meie päästja ja vabastajana reageerib Jumal meie otsustele, suunates meid järgima eesmärki, mille ta on meie jaoks püstitanud ning kutsub meid usus ja usalduses kasvama.