Surma vari

Kuigi ma kasvasin üles ühes Kesk-Ameerika kõige vägivaldsematest linnadest, jäin ma vägivallast puutumata nii kauaks, kuni Guillermo kadus. Olles vapustatud, jäin ma siiski rahulikuks, lootes täielikult, et mu sõber leitakse vigastamata, sest “neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks” (Rooma 8:28). Kui ma siis kuulsin, et ta on surnud, ei uskunud ma seda. Jumal ei saanud ju lasta midagi juhtuda Guillermo, innustava noortejuhi ja hooliva sõbraga, kes pidi varsti kahekümne aastaseks saama; Guillermoga, kes pidas minuga ühendust ka siis, kui ma olin kaugele kolinud; Guillermoga, kes märkas, kui ma olin ennast esimest korda meikinud, ja ütles, et ma olen ilus. Nüüd meikisin ma ennast tema matuseks.

See matus oli kõige võimsam, ilusam sündmus, mida ma olin kunagi kogenud. Guillermo puudutas paljude inimeste elu, elades tagasihoidmatult Jumala jaoks. Tema surma läbi olime meie, kes me teda tundsime, kutsutud järgima tema maailma muutvat eeskuju.

Rooma 8:28 toodud tõotus on ikka veel õige. Guillermo on nüüd elusam kui siis, kui ta oli siin maa peal, ja tänu temale elavad paljud inimesed uue eesmärgitundega. Ajal, mil me seda ei mõistnud, oli Jumal tegutsemas hea nimel.