Piiritu kaastunne

Minu eaka abikaasa nägemine hakkas kustuma ja minu kui hooldaja kohustused suurenesid. Ma hakkasin tundma, et pean teda pidevalt valvama. Ma mõistsin, et mu abikaasa oli kõigi murede esimene osa, kuid ühel konkreetsel päeval tundsin ma, et minus ei nähtud enam konkreetset isiksust, vaid tema lisandit.

Tollel õhtul Piiblit lugedes ja palvetades ei palunud ma Jumalalt mingit abi. Kui ma aga hakkasin uinuma, turgatas mulle mõte: “Jeesus hindab mind rohkem, kui keegi teine. Tema tunneb mind isiklikult ja armastab mind.” Seda oli mulle enamiku elu jooksul õpetatud, ent just sellel hetkel mõistsin ma seda täielikult. See oli nii lohutav ja julgustav ning jõudis minuni ajal, mil ma vajasin kõige rohkem jõudu eesseisvate katsumustega toimetulekuks.

Tagasi vaadates imetlen ma Jumala heldust, kes taastas mu enesekindluse ja väärtustunde. Jumal teadis mu vajadusi ja aitas mind veel enne, kui ma palusin.

Kuna Jumal tunneb meile piiritult kaasa, saame meiegi näidata üles kaastunnet meid ümbritsevate inimeste vastu. Me saame loota, et Jumala vaim juhib ja suunab meid kõiges, mida me ütleme ja teeme.