Palves

Kui ma esimest korda sellele salmile sattusin, oli see mulle lausa šokk. Tollal olin ma väga mures oma sõbra olukorra pärast. Ma palvetasin siiralt tema pärast, ja kui aus olla, siis leidsin ma ennast imestamast, kui tõhus on mu palve sellistes olukordades nagu mu sõbra oma. Ja siis lugesin ma seda.

Täna osundatud salmi teevad nii tähelepanuväärseks sellele eelnevad salmid. Kuigi Taavet ei kirjutanud ise kõiki laule, oli ta tõenäoliselt selle psalmi autor. Sama laulu esimestes salmides kirjutab ta kohutavatest ja lausa õudsetest asjadest. Ta ütleb, et õelad ja petised on kõnelnud temast valesid. Nad on teda ümbritsenud vihkamissõnadega. Nad võitlesid tema vastu põhjuseta. Vastutasuks tema sõpruse eest nad kaebasid tema peale. Kuid siis kirjutab ta: “Aga mina palvetan.”

Taavet oleks võinud nende vastu võidelda. Ta oli vapper sõjamees. Ta oleks võinud nende üle kohut mõista, sest ta oli kuningas. Kuid mida ta selle asemel tegi? Ta palvetas. Sõjamees ja kuningas Taavet otsustas, et palve on parim kaitse vaenlaste vastu. Milline võimas eeskuju meile selle järgi elada!