Meie ankur
Lugege Heebrea 6:13-20
Oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. (Heebrea 6:18-19)
Oli imeline päev ja me olime oma paadiga jõe suudmes. Mu abikaasa oli keskendunud kalapüügile ja mina raamatu lugemisele. Äkki hõikas meid keegi, hoiatades, et oleme kaotanud oma ankru. Me polnud mitte üksnes liikunud teisele paadile ohtlikult lähedale, vaid abikaasa ei saanud kauem ka ilma ankruta kalastada. Nõnda suundusime kalda poole.
See kogemus meenutas mulle tõde Jeesusest kui meie ankrust. Tema on meie päästerõngas ja lootus. Kui tema on keskpunktiks, kellest me sõltume, hoiab ta meid kindla ja viljakana. Teisalt, kui me pöörame oma silmad Jeesuselt ja oleme hõivatud vaid iseenesega, leiame end märkamatult eemale triivimas tema poolt pakutud armastusest ja armust.
Sel päeval meenutasin ma Heebrea 6. peatüki sõnu ja usaldust, mis mul on Kristuses, kes on mu elu kindel ankur.
See kogemus meenutas mulle tõde Jeesusest kui meie ankrust. Tema on meie päästerõngas ja lootus. Kui tema on keskpunktiks, kellest me sõltume, hoiab ta meid kindla ja viljakana. Teisalt, kui me pöörame oma silmad Jeesuselt ja oleme hõivatud vaid iseenesega, leiame end märkamatult eemale triivimas tema poolt pakutud armastusest ja armust.
Sel päeval meenutasin ma Heebrea 6. peatüki sõnu ja usaldust, mis mul on Kristuses, kes on mu elu kindel ankur.
Ann Stewart (Lõuna-Austraalia)