Meie ankur

Lugege Heebrea 6:13-20

Oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud.

Heebrea 6:18-19
Oli imeline päev ja me olime oma paadiga jõe suudmes. Mu abikaasa oli keskendunud kalapüügile ja mina raamatu lugemisele. Äkki hõikas meid keegi, hoiatades, et oleme kaotanud oma ankru. Me polnud mitte üksnes liikunud teisele paadile ohtlikult lähedale, vaid abikaasa ei saanud kauem ka ilma ankruta kalastada. Nõnda suundusime kalda poole.

See kogemus meenutas mulle tõde Jeesusest kui meie ankrust. Tema on meie päästerõngas ja lootus. Kui tema on keskpunktiks, kellest me sõltume, hoiab ta meid kindla ja viljakana. Teisalt, kui me pöörame oma silmad Jeesuselt ja oleme hõivatud vaid iseenesega, leiame end märkamatult eemale triivimas tema poolt pakutud armastusest ja armust.

Sel päeval meenutasin ma Heebrea 6. peatüki sõnu ja usaldust, mis mul on Kristuses, kes on mu elu kindel ankur.

Palve

Tänu Sulle, Isa, et Sa andsid meile Jeesuse meie ankruks ja lootuseks. Me palvetame, nagu Sina meid õpetasid: “Meie Isa, kes sa oled taevas. Pühitsetud olgu sinu nimi. Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.” Aamen.

Päeva mõtisklus

Kristus on usaldusväärne nii aulistel päevadel ja tormides.

Palve tulipunkt

Õngitsejad.

Heebrea 6:13-20
Jeesusest kui suurest ülempreestrist

13Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures,
kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda.
14Ta ütles: „Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades
rohkendan ma sind!”
15Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist.
16Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad ise on, ja
vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks.
17Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel
selgemini näidata oma nõu kõikumatust, kinnitas ta seda vandega,
18et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala
valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme
rutanud kinni haarama antud lootusest,
19mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See
ulatub vahevaiba taha sisimasse,
20kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks,
saades Melkisedeki korra järgi igavesti ülempreestriks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.